teisipäev, 9. november 2010

Kivil istus koerajunn, mõtles, et ta üksi on...

Õigupoolest oli see laul hoopiski väikesest konnast ja kurest, aga see pole praegu tähtis. Täna pealelõunal Aianduse tee peal bussipeatuse poole kõndides nägin ma tõepoolest iseenese kahe silmaga tee ääres kivi peal istumas üht junni. Küllap oli osav koerlane selle sinna peale poetanud ja hooletu koeraomanik oli otsustanud jätta oma lemmiku järelt koristamata. Aga see, mida ma nägin, oli õnnejunn. Seega teadke, et kui näete kooliteel kivile paigaldatud junni, ei põru te keemia kontrolltöös läbi, teie kursusekaaslased on teiega väga lahked ja abivalmid, teie koolipäev lõppeb oodatust varem, kohtate koduteel vähemalt kaht väga head tuttavat jne. Õnn missugune! Ole sa tänatud, mu õnnejunn!!!
Khm...

Aga õhus on tunda külma ja märga, mida ei saa õnneks ütelda pükste kohta. On väga võimalik, et järgneva kolme nädala jooksul leiab aset Ämbrigängi taaskogunemine Kirsiõie restoranis. Ootan seda sündmust huviga.

Müstilised vibratsioonid annavad mulle udupeene nägemuse lõngast ja kudumisvarrastest.

Olgu teil jalad soojad!

Kuri Prohvet

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar